Suurim julgus

Koolikiusamine on oma olemuselt pahatahtlik, korduv ja sisaldab sageli ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab üht konkreetset inimest). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri nutiseadmete või suhtluskeskkondade kasutamine kiusamise eesmärgil.

Õpikogemuse seisukohalt võib see tähendada seda, et vähemus klassis mõjutab enamuse õpikogemust. Mõnikord on see seotud sellega, et kiusamine jätkub ka tundide ajal (nt kirjakeste levitamise või nutivahendites toimuvaga); mõnikord aga pelgalt emotsionaalse stressiga, mis mõtteid hajutab. Kahjulik õpikeskkond võib mõjutada kogu klassi õpitulemusi.

Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Küberkiusamine ei pruugi olla kõigile nähtav (nt on see piiratud kindla seltskonnaga kindlas küberruumis, kuhu kõrvalised sisse ei pääse) ning õpetajatel võib olla keeruline sellesse otseselt sekkuda. Siiski on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda iga tunni raames.

Laste ja noorte teadlikkust internetisuhtlusest ja interneti vahendusel maailmaga turvaliselt suhtlemise viisidest on võimalik tõsta ka internetiturvalisusest käsitlevate tundide või ürituste raames (nt klassijuhatajatund, arvutiõpetus, inimeseõpetus jms). Põhiline sõnum on see, et internetisuhtlus ei erine vahetust suhtlusest – ka internetis tuleb kaaslastega arvestada, nendega viisakalt suhelda ja mõelda võimalikele tagajärgedele.

Küsi nõu või teata abivajavast lapsest lasteabitelefonil 116111. Telefonil pakutakse esmast emotsionaalset nõustamist ning saadud info edastatakse lasteabi spetsialistidele.