Mis on suurim julgus

Igaüks meist teab, mis on julgus. Kuid mis on see, mis meilt iga päev
suurimat julgust nõuab?

Iga neljas õpilane Eestis puutub kokku kiusamisega. Me räägime palju sellest, kui edukas e-riik on Eesti, kuid miks me ei räägi sellest, et küberkiusamine on Eestis levinum kui ükskõik kus mujal Põhja-Euroopas? On aeg seda rasket tõde endale tunnistada ja tuua suhtluskultuuri tagasi empaatiat, teineteise mõistmist ja hoidmist.

Kuidas me seda teeme?
Julgusega. Suurima julgusega.

Loen lähemalt

Suurim julgus on tunnistada


Scheme
  • Pisut üle veerandi õpilastest on internetis kogenud küberkiusamist ja kuuendik tunnistab, et on ise internetis kedagi kiusanud.
  • Keskmiselt 20% Eesti kooliõpilastest on viimasel ajal kogenud koolikiusamist. Koolikius ja küberkius on omavahel sageli seotud, ehk osa koolikiusamisest leiab aset pärismaailmaga paralleelselt kübermaailmas. Vaata lähemalt:
  • Õpilaste seas 2016. aastal läbi viidud „Targalt internetis“ küsitluse tulemuste kohaselt alustavad peaaegu pooled õpilased interneti kasutamist 7-9-aastaselt ehk enam-vähem sellel ajal, kui nad kooli lähevad. Peaaegu kolmandik lastest alustab aga interneti kasutamist veelgi varem, umbes 4-6-aastaselt.
  • Internetti kasutatakse nii lauaarvuti, sülearvuti, mobiiltelefoni kui ka tahvelarvuti kaudu, kusjuures ajaliselt kõige kauem kasutatakse internetti mobiiltelefonis.
  • Kõige populaarsemad keskkonnad on YouTube (87,3%), Facebook (65,1%), Instagram (62,2%) ja Snapchat (54,8%). Vene keelt kõnelevate õpilaste hulgas on väga populaarne ka Vkontake (44%). Neljandik õpilastest kasutab Twitterit, veidi vähem populaarsed on WhatsApp ja Odnoklassniki.
  • Umbes viiendikul õpilastest on suhtlusvõrgustiku profiil avalik, mis võimaldab kõigil soovijatel profiilile postitatud infoga tutvuda. Pisut üle 70% õpilastest hoiab oma profiili privaatse (sõpradele avalik) või pooleldi privaatsena (sõpradele ja nende sõpradele avalik). Hea on aga see, et enamus piirdub nime (85%), perekonnanime (67%) ja foto (50%) avaldamisega; koduse aadressi ja muu detailsema info avaldamisega on õpilased ettevaatlikumad. Siiski on pisut üle kolmandiku õpilastest avaldanud oma kooli nime.
  • Peaagu 70% õpilastest on iseennast guugeldanud, neist veerand ei ole oma digitaalse jalajälje ja sealt leitava infoga rahul.
  • Ehkki suurem osa õpilastest oma paroole kellegagi ei jaga, on umbes kümnendik seda siiski teinud ja parooli oma sõprade, tuttavate ja ka õpetajaga jaganud.
  • Pisut enam kui veerand õpilastest arvab, et internetis kehtivad samas õigused mis päriselus. Ligi kolmandik leiab, et internetis ei kehti samad õigused, kuna internet ei ole päriselu, see ei peegeldavat reaalset elu ja on anonüümne. Suur osa õpilastest (40%) ei osanud aga küsimuses seisukohta võtta.
  • Pisut üle 40% õpilastest nendib, et temal endal või mõnel tuttaval on ette tulnud mõni internetiohutusega seotud probleem.
  • Õpilaste hinnangul teab umbes kolmandik lastevanematest vähe või üldse mitte midagi tegevustest, mida nad internetis teevad.
  • Vaata Lastekaitse liidu Targalt internetis õpilaste küsitluse (2016) tulemusi
  • Lisainfot leiate veel OECD PISA kokkuvõttest siit:
  • Vaata ka EU Kids Online uuringut


Suurim julgus on hoida ennast ja teisi

Kiusamine mõjutab kõiki – nii koolinoori, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Siit leiad abimaterjale, mis aitavad küberkiusamist ära tunda, ennetada ja peatada.


Student icon
Internetis ringi kolades kaob sageli reaalsustaju ja lihtne on end sellesse maailma „ära unustada“, ent tegelikult on kübermaailm sama päris kui mistahes muud asjad ja tegevused meie elus. Internetis kehtivad seega samasugused viisakusreeglid ja ootused inimeste käitumisele nagu ka igapäevases elus. Üldise turvalisuse suurendamiseks on väga palju asju, mida sa ise ära teha saaksid.
Loe alljärgnevaid soovitusi, mida internetti kasutades silmas pidada võiksid.
  • Ära tee internetis seda, mida sa ei taha, et sulle endale tehtaks. Teise inimese kiusamine internetis on pahatahtliku iseloomuga tegevus, mis mõjub halvasti nii kiusajale kui ka kiusatavale. Ka naljategemisel võivad olla kurvad tagajärjed, millele on internetiavarustes keeruline lõppu teha.
  • Ära lase sõpradel oma käitumist ja põhimõtteid muuta. Kui surfad koos sõpradega veebis, siis ära tee koos nendega asju, mida sa üksi või avalikus kohas ei teeks.
  • Kui märkad internetis midagi häirivat, näiteks üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale või koolipsühholoogile.
  • Ole ettevaatlik isiklike andmete avaldamisega. Tänaval sa vaevalt avaldaksid võõrale oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit ja muid isiklikke andmeid – samamoodi käitu võõraga ka internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat!
  • Postitamisel või info jagamisel mõtle nii iseenda kui ka oma pere turvalisusele. Sind ennast puudutav info on sageli seotud ka sinu ülejäänud perega ning postitused pere pikast puhkusereisist, avalikustatud kodusest aadressist, telefoninumbrist või muust isiklikust võivad tähelepanu äratada inimestes, kes seda infot oma ebaseaduslikest huvidest lähtuvalt pahatahtlikult ära kasutada võivad.
  • Pea meeles, et täielikku anonüümsust ei ole internetis olemas. Isegi kui sa internetis oma nime ei kasuta või kustutad mõne varasemalt postitatud foto, video või kommentaari, on võimalik kindlaks teha, millist seadet sa internetis surfamiseks kasutad või kasutasid. Nutiajastul on erakordselt lihtne ka kuvatõmmiste (screenshot’ide) tegemine, seega mõtle enne läbi, kui midagi postitad. Internet on nagu vana fotoalbum – aja möödumisel leiad mõne kummalise jäädvustuse, kuid erinevalt paberfotodega albumist on internetis postitatud infost raskem vabaneda.
  • Kaitse ennast ja oma seadmeid internetis. Internetiavarustes on liikvel palju pahavara, mis seadmeid rikuvad või mis kasutavad sinu vara, et viirust edasi levitada. Tasub ka teada, et mõnikord on nakatumine võimalik ka nende veebilehekülgede kaudu, mida igapäevaselt kasutame ja mida turvaliseks peame. Parim kaitse selle vastu on viirusetõrje ehk antiviiruste kasutamine nii arvutites kui ka mobiiltelefonis. Kusjuures – saadaval on ka tasuta antiviirused. Samas eeldab viirusetõrje seadmesse paigaldamine tähelepanelikkust, kuna liikvel on ka võltsantiviirused, mis vastupidiselt lubadusele seadmeid kaitsta hoopis neid pahavaraga nakatavad.
  • Ole failide jagamisel, kahtlaste kirjade avamisel või internetist failide allalaadimisel ettevaatlik, sest sellega võid oma seadmetesse tõmmata materjale, mis ei ole eakohased, lausa ebaseaduslikud või mis sisaldavad viiruseid ja muid pahavarasid. Ole ettevaatlik ka siis, kui oled oma nutiseadmetesse viirusetõrje programmi paigaldanud.
  • Leia endale sõber või usaldusisik, kellega nii oma rõõme kui ka muresid jagada. Aeg-ajalt juhtub isegi täiskasvanutega asju, mille puhul tasub küsida nõu ja abi inimestelt, keda usaldad. Tea, et alati leidub murele ka lahendus – tõenäoliselt on sarnaseid asju ka teistel inimestel juhtunud ning koos leiate murele kindlasti kiiremini lahenduse. See hea sõber võiks aga olla inimene, keda ka päriselus tunned, sest internetiavarustest leitud sõbrad ja tuttavad ei pruugi olla need, kellena nad esinevad ning nende kavatsused võivad olla omakasupüüdlikud.
  • Veendu, et külastad ainult usaldusväärseid keskkondi. Veebiavarustes on palju kahtlaseid lehti, mis lisaks ebausaldusväärsele sisule levitavad ka pahavara ja viiruseid.
  • Ära usu kõike, mida sa internetist leiad, loed või kuuled. Internetis on küll palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal leidub ka rohkelt ebatäpset ja vale teavet. Kontrolli internetist leitud info usaldusväärsust võimalusel mitmest allikast ja pea nõu oma vanemate või teiste perekonnaliikmetega, keda usaldad.
  • Järgi seaduseid ka internetis surfates – need kehtivad ka virtuaalmaailmas. Filmide, videote, muusika ja muude koopiaõiguseta materjalide allalaadimisel rikud sa tegelikult seadust. Lisaks on seeläbi võimalus kogemata alla laadida pahavara, mis „kingitusena“ materjalidega kaasa tuleb.
  • Kasuta internetis ainult turvalisi, kergesti mitte äraarvatavaid paroole. Kasuta parooli loomisel nii suuri kui väikeseid tähti, numbreid ja sümboleid, mis ei ole sinu igapäevaeluga seotud ja kergelt äraarvatavad (nt sinu sünnipäeva teavad väga paljud inimesed). Iga keskkonna jaoks võiksid kasutada eraldi parooli, sest ühe parooli korduvkasutamisel võid juba ühe turvaaugu tõttu paroolist ilma jääda ning kaotada oma identiteedi virtuaalmaailmas. Ära jaga oma paroole isegi oma lähedaste sõprade või pereliikmetega – need on isiklikud ja mida rohkem inimesi neid teab, seda suurem oht on nende lekkimiseks.
  • Provokatiivsed ja seksuaalse alatooniga nimed ning pildid võivad äratada tähelepanu inimestes, keda sa oma ellu ei soovi. Tea, et pilte on pahatahtlikult võimalik ära kasutada ka sinu teadmata soovimatutes keskkondades.
  • Provotseeriv käitumine internetis või sekkumine seksuaalse sisuga juttudesse võib sind kokku viia ahistajatega. Ära püüa neid „üle kavaldada“ – erinevalt sinust on sellised inimesed ahistamises eksperdid.
  • Lapse seksuaalne ahvatlemine täiskasvanu poolt ning täiskasvanu ettepaneku tegemine või kokkuleppe sõlmimine seksi eesmärgil alaealisega kohtumiseks on kuritegu. Peaksid sellest teatama oma vanemaid ja vajadusel politseid.
  • Kui puutud veebis kokku isikuga, kes teeb sulle seksuaalse alatooniga lähenemiskatseid, siis tuleks temaga suhtlemine lõpetada kas veebikeskkonnast välja logides või seda inimest blokeerides. Samuti anna sellest juhtumist teada oma vanemale või mõnele teisele asjatundlikule täiskasvanule ning võimalusel ka keskkonna haldajatele. Vajadusel võta ühendust politseiga aadressil murelink@pol.ee. Ööpäevaringselt saad helistada Lasteabi tasuta telefonile 116 111.
  • Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu. Tegemist võib olla petisega, kellel võivad olla pahatahtlikud kavatsused. Kui otsustad siiski kohtuda, korralda see avalikus kohas, võta kindlasti kaasa sõber ja räägi sellest ka oma vanematele. Samuti veendu, et sul on kaasas laaditud akuga mobiiltelefon ja võimalus vajadusel kiiresti lahkuda.
Eriarvamused, vaidlused ja mõnikord isegi konfliktid on osa inimestevahelistest suhetest. Arvamuste paljusus, sealhulgas nende vastandumine, on seega igati loomulikuks osaks inimsuhetes, sõltumata sealjuures vanusest. Mis hetkest muutuvad eriarvamused aga kiusamiseks? Koolikiusamine on oma olemuselt pahatahtlik, korduv ja sisaldab sageli ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab üht konkreetset inimest). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste seadmete või suhtluskeskkondade kasutamine kiusamise eesmärgil.
  • Ära tee internetis ega ka väljaspool seda, mida sa ei taha, et sulle endale tehtaks. Süütust naljast alguse saanud tegevused teevad õnnetuks nii kiusatava kui ka kiusajad. Kusjuures – internetiavarustesse ringlema jõudnud postitustele on mõnikord keeruline lõppu teha.
  • Mõtle, kas sinu käitumine internetis peegeldab inimest, kes sa päriselt oled. Kas tahaksid, et aastaid hiljem meenutaksid koolikaaslased sind kui kiusajat, kelle sõnad ja teod on kellelegi päriselt haiget teinud?
  • Iga konflikt või vaidlus ei ole automaatselt kiusamine, kuid teemast tahtlikult kõrvalekaldumine ja sealjuures alandavate võtete kasutamine kas vaidluste lahendamiseks, alandavate olukordade tekitamiseks või sõprussuhete mõjutamiseks on tavaliselt stressirohke igale osapoolele. Soov teha konkreetsele osapoolele sõnade või muude käitumisvormidega haiget viitabki kiusamisele; nende võtete kasutamine internetis aga küberkiusamisele. Suurim julgus ei ole mitte teha koos sõpradega internetis asju, mida sa päriselus muidu ei teeks, vaid seista oma tõekspidamiste eest ja vajadusel sekkuda kõrvalseisjana tegevustesse, mis ületavad hea tava või viisakuse piirid.
  • Kui märkad, et kedagi kiusatakse koolis või internetis, ära jää kõrvalseisjaks, sest nii annad mõnikord ka tahtmatult kiusajate tegevusele heakskiidu. Tea, et kiusatava abistamisega võid teha väga palju head – toetus, lohutamine või abistamine tähendavad ohvrile sageli palju rohkem kui aimatagi oskad. On igati arusaadav, et mõnikord tundub see hirmuäratav, kuid sellisel juhul pea nõu lähedasega, keda usaldad.

Kuidas küberkiusamist ära tunda?
  • Ähvardavate ja õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jms korduv saatmine
  • Isikliku informatsiooni, piltide ja/või videote väljameelitamine kelleltki ja nende levitamine internetis vastu tema tahtmist
  • Eksponeerimine end internetis kellegi teisena, usalduse kuritarvitamine (näiteks ka ohvri elektroonilisse postkasti sissemurdmine, vale nime all esinemine, ebaõige ja laimava sisuga e-kirjade ja sõnumite saatmine jms kahjustavad ja alandavad tegevused)
  • Internetikeskkonna (nt koduleht, suhtluskeskkond) või internetis kasutatavate materjalide loomine klassikaaslase üle naermiseks, naljategemiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks
  • Kui eelnevatesse tegevustesse on kaasatud mitu kiusajat/ähvardajat ning nende tegevus on kokkuleppeline ja sihilik
Jaga oma muresid usaldusväärse inimesega (nt oma vanemate, õe, venna, sõbra, klassikaaslase või mõne teise inimesega, keda usaldad), ära jää oma murega üksi. Räägi ka oma vanematele kiusamisjuhtudest ning arutage koos, mida teha. Kaasa ka koolis töötavaid inimesi (nt klassijuhatajat, koolipsühholoogi, sotsiaaltöötajat, direktorit). Ehkki kiusamisest on raske kellelegi rääkida, on paljud inimesed sellega kokku puutunud ja oskavad kõrvaltvaataja pilguga nõu anda, mida sellises olukorras teha.
  • Pöördu vajadusel abi saamiseks internetikeskkonna haldaja poole, kes aitab maha võtta keskkonnas levitatud materjale või blokeerib kiusajad.
  • Helista nõu ja abi saamiseks lasteabitelefonile 116 111 või kirjuta e-posti aadressil info@lasteabi.ee. Sinu kirjadele vastatakse esimesel võimalusel.
  • Laadi rakenduste poest alla Lasteabi äpp (kasuta otsisõnana „lasteabi“). Äpi allalaadimine ja kasutamine on tasuta ning rakendus on kasutatav nii Androidi kui Apple’i seadmetes. Äpis saad nii chat’ida, helistada kui ka kirjutada ning soovi korral võid jääda anonüümseks.
  • Viisakus ja heatahtlik käitumine kehtivad nii tegelikus elus kui ka digitaalses maailmas. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis ja arutlege nende teemade üle ka siis, kui ei ole põhjust muresid lahendada. Sellel teemal rääkimine aitab mõista oma lapse mõttemaailma ja arutluskäike ning annab võimaluse õpetada talle heaks inimeseks olemist ka digitaalses maailmas.
  • Selgita oma lapsele, et anonüümsus on internetis petlik ja jälg jääb igal juhul internetti maha. Isegi postituse või pildi kustutamine ei garanteeri tulemust, kuna kuvatõmmiste tegemiseks kulub vaid sekund ja tehniliselt on võimalik teatud hulgal andmeid taastada ka pärast kustutamist.
  • Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Laps jäljendab sinu käitumist nii „päris-“ kui ka kübermaailmas – kuidas teiste inimestega suhtled, mismoodi oma suhtumist või arvamusi väljendad, kuidas ja kui sageli internetis oled ning mida seal teed.
  • Julgusta oma last argumenteeritult oma mõtteid ja tundeid väljendama ning mõtlema ümbritsevate inimeste tunnete peale. Ehkki sõnalises eneseväljenduses ei ole väike- ja lasteaialapsed veel kõige osavamad, suudavad isegi nii väikesed lapsed teiste inimeste mõtteid või tundeid ette kujutada. Lastele, ka koolilastele, on seega võimalik empaatiat õpetada ja empaatiatunnet suurendada, mis omakorda vähendab võimalust, et laps kedagi kiusata võiks, kuna ta mõistab, et selline käitumine võib teisele lapsele füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha.
  • Lepi lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamiseks ning jälgi nende mõlemapoolset täitmist. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ja ajakohastada lapse kasvades ning tema oskuste, teadmiste ja ka koolitööst tulenevate vajaduste suurenedes.
  • Hoia end ka ise digimaailma arengutega kursis – nii mõistad paremini, millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega kaasneda võivad. Üks võimalus selleks on teha ka ise sotsiaalmeedia, erinevate rakenduste ja muude internetikeskkondadega tutvust. Katsetades äppe või keskkondi, mida su pereliikmed, sugulased või sõbrad-tuttavad kasutavad, mõistad ka paremini, miks su laps sotsiaalmeediat või muid rakendusi ja võimalusi internetis naudib.
  • Tegutse digitaalmaailmas koos lapsega – tunne tema tegemiste vastu huvi, külasta samu veebilehti või sotsiaalvõrgustikke, mängi talle meeldivaid mänge ja arutlege omavahel, miks talle üks või teine keskkond internetis meeldib.
  • Soovita oma lapsele ka ise, milliseid veebilehti külastada. Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.
  • Ole oma lapsega sotsiaalmeedias seotud, kuid austa seal tema privaatsust. Selline käitumine kasvatab ühelt poolt lapse iseseisvumist, teisalt aga ei tekita lapses vajadust hakata oma vanemate eest midagi varjama. Arutle oma lapsega, millisel viisil soovib ta sinu ja teiste pereliikmetega sotsiaalmeedias seotud olla ning millist informatsiooni, sealhulgas fotosid ja videosid, on mõistlik iseendast, oma pereliikmetest või sõpradest jagada. Arvesta fotode ja videote üleslaadimisel ka ise oma lapse huvidega ja küsi enne luba, kui temast midagi internetti üles riputad.
  • Proovi oma last enne hukkamõistmist ise mõista. Lastel on vähem elukogemust, kuid neil peab olema teadmine, et mis tahes ka ei juhtuks, saavad nad sellest usalduslikult oma lähedastele rääkida. Isegi kui sul kohe kõiki vastuseid olemas ei ole, on võimalik need välja selgitada või küsida nõu ja abi oma ala spetsialistidelt.
  • Tasub meeles pidada, et nutivahenditel ja internetil on igapäevases elus oluline roll, kuid need ei asenda lapsevanemat. Kui märkad ise või kuuled vestlustes oma lapse või tema sõpradega midagi sellist, mis viitab eakaaslase kiusamisele või mis potentsiaalselt ohustab laste turvalisust, siis ära jää anonüümseks kõrvalseisjaks.
  • Vanemate laste ja teismelistega peab silmas pidama, et sellises eas on käskude ja keeldude järgimine küll keeruline, kuid siiski on võimalik kujundada teismeliste ja vanemate omavahelisi suhteid ning panustada võrdväärse suhte kujunemisse ja säilitamisse. Keerulised suhted teismelistega tulenevad paljuski nende soovist iseseisvuda, mistõttu nad mõnikord tasakaalu suhetes ka iseenda jaoks kaotavad. Et teismelistega küberturvalisusest ja ka muudest teemadest rääkida, tasub meeles pidada, et reeglite sätestamise asemel toimib sageli paremini teismeliste kuulamine, nende arvamuse aktsepteerimine ja usaldamine, mis võimaldavad teismelisel tunda end arvestatava pereliikmena ning ka osana turvalisest ja usalduslikust keskkonnast.

Kust saada lisainformatsiooni või abi?

Kust saada lisainformatsiooni või abi?

Kiusamise mõju ja tagajärjed võivad avalduda väga erineval moel. Kahjuks ei ole olemas universaalseid näitajaid, mis sellele viitaksid, kuna muutused käitumises võivad mõnikord peegeldada muid pingelisi ja stressirohkeid sündmuseid elus. Siiski on muutused käitumises kõige sagedasemaks vihjeks raskustele koolis. Küberkiusamine on uusim kiusamise vorm, kuna internet ja nutiseadmed on kiusamise väga lihtsaks teinud. See on sageli oma olemuselt ka anonüümsem, kuna kiusamise eelduseks ei ole enam otsene füüsiline kontakt. Kui last kiusatakse koolis, on suur tõenäosus, et kiusamine on (osaliselt) ka kübermaailma üle kandunud.
Kui laps võrreldes varasemaga...
  • kardab kooli minna või pelgab senist kooliteed (nt bussisõitu, teekonda või palub tavapärasest sagedamini, et vanemad teda kooli viiksid);
  • ei taha kooli minna, kurdab koolipäeva eel hommikuti tervisehädasid, puudub põhjuseta tundidest;
  • on pinges, ärevil, stressis, vaiksem või ebakindlam;
  • kaotab oma asju, need on lõhutud või kriimulised, küsib keskmisest sagedamini raha;
  • tuleb koju katkiste riiete, kriimude või sinikatega kehal;
  • on tige, endasse tõmbunud ja samas kergesti ärrituv;
  • veedab rohkem aega üksinda kui varem, ei suhtle eakaaslastega;
  • on nutiseadmeid ja internetti kasutades rohkem ärritunud;
...siis võivad need märgid viidata kiusamisele, sh küberkiusamisele.

Mida saaksid lapsevanemana teha
  • Julgusta last oma mõtteid ja tundeid väljendama. Kuna kiusamine on emotsionaalselt raske teema, siis tasub arvestada, et laps ei pruugi kohe selleks valmis olla ja võib probleemi olemasolu ka eitada.
  • Anna oma lapsele mõista, et oled 100% tema poolt. Arvesta ka, et kiusamisest kui probleemist vabanemine võib aega võtta ja laps vajab emotsionaalset tuge ka siis, kui murest on tõepoolest jagu saadud. Kuna emotsionaalsed haavad paranevad aeglaselt, vajab laps tuge ja kinnitust, et vanemad on tema poolt; niisamuti nagu ka kinnitust, et laps ei ole kiusamises süüdi.
  • Arutlege koos võimaluste üle, mida laps teha saaks, et kiusamine lõppeks. Kiusajate tegevus põhineb sageli ootusel või eeldusel, et ohver kindlal viisil kiusamisele reageeriks: hakkaks nutma, läheks segadusse, ärrituks jms. Ohver võiks aga proovida käitumist, mis sellisele ootusele vastanduks: nt lahkuda olukorrast või mitte reageerida kiusule.
  • Ehkki küberkiusamine võib sisaldada erinevaid tegevusi (ka selja taga tegutsemist), on küberkiusamise eesmärk sageli ka ohvri alandamine, mis omakorda peegeldab kiusajate ootusi ohvri käitumisele. Ka kübermaailmas võiks seega katsetada nendele ootustele vastupidist käitumist.
  • Võta vajadusel ühendust veebilehe administraatoriga, kes aitab solvava sisuga tekste või muid postitusi keskkonnas maha võtta ja ühtlasi tuvastada nende autoreid. Tasub mõelda ka materjalide või kuvatõmmiste salvestamise peale juhuks, kui tuleb astuda järgmisi samme. Eriti tõsiste kiusamisjuhtude puhul peaks aga ühendust võtma õiguskaitseorganitega.
  • Üheskoos lapsega tasub läbi arutada situatsioonid, mis soodustavad nii „pärismaailmas“ kui ka internetis kiusamist ning võimalused nende olukordade leevendamiseks ja vältimiseks. Näiteks koolis tasuks lapsel vältida koolisööklasse üksi jäämist ja eelistada seltskonna lähedust, kuna see suurendab turvalisust. Niisamuti tasuks kaaluda raha või väärtuslike asjade kojujätmist, mida koolis ilmtingimata vaja ei lähe ja mille osas on oht, et kiusajad lõhuvad või võtavad asju ära. Kübermaailma puhul tasub läbi arutada, millist informatsiooni (sh pilte, videosid) laps sotsiaalmeediakontodel avaldab ja kuidas reageerida (sh mitte reageerida) tegevustele, mis last häirivad. Soovita oma lapsel mitte avada kiusajatelt või võõrastelt numbritel/e-posti aadressidelt tulnud sõnumeid ja kirju.
  • Kui sõnumi saatja käib sinu lapsega samas koolis, võta ühendust koolipersonaliga (nt klassijuhatajaga). Kui kiusamine siiski jätkub, siis ühe meetmena võid kaaluda ka lapse e-posti aadressi ja/või telefoninumbri vahetamist; lisaks tasuks kaaluda e-posti seadistamist selliselt, et kirjad filtreeritakse vastavalt saatjale erinevatesse kaustadesse, et laps neid lugema ei peaks.
  • Vajadusel salvesta ja dokumenteeri kiusaja saadetud sõnumeid või e-kirju. Sellest on palju abi juhul, kui kiusamise lõpetamiseks tuleb rakendada lisameetmeid.
  • Julgusta oma last hobide ja muude kooliväliste tegevustega tegelema. Lisaks positiivsele energiale suurendab see võimalust leida uusi sõpru väljaspool kooli. Need tegevused peaksid seega andma võimaluse kokku puutuda teiste samaealiste lastega. Mõelge koos lapsega läbi, kuidas leida ja hoida sõpru.
  • Julgusta last sõpru külla kutsuma. Esialgu võib piirduda ühe sõbra või väiksema seltskonnaga, kuna see annab võimaluse harjutada sõbraks olemise kunsti ja sotsiaalseid oskusi lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas. Lapsevanemale annab see võimaluse näha oma last sõprussuhetes ja arutleda lapsega, kuidas sõprust hoida. Tasub siiski meeles pidada, et lapsele peaks külalisega suhtlemisel piisavalt iseseisvust ja omaette olemise aega jääma.
  • Mõtle ka tegevuste peale, mis võimaldaksid tõsta lapse enesekindlust läbi positiivse tagasiside ja peegelduse teistelt inimestelt (näiteks tagasiside lapsele treenerilt).

Kust saada lisainformatsiooni või abi?

Kust saada lisainformatsiooni või abi?

Mõte oma lapsest kui kiusajast võib olla ehmatav. Selline informatsioon võib olla üllatav ja on igati arusaadav, et infoga kaasnevad erinevad tunded – viha, kurbus, segadus, süütunne, ka soov eitada. Sellised tunded on igati arusaadavad, kuid kasulik oleks kõigepealt korra aeg maha võtta ja enne reageerimist teema rahulikult läbi mõelda. Tavaliselt näeme kiusajatena agressiivseid või muul moel häiritud õpilasi. Tõde on aga see, et enamik kiusavatest õpilastest on täiesti tavalised lapsed, kes tulevad tavalistest kodudest ja peredest.
  • Alustuseks selgita välja, mis on juhtunud ja püüa uurida, kas tegemist on tõepoolest kiusamisega või hoopis õpilastevahelise eriarvamuse või vaidlusega. Mõnikord vajavad ka vaidlused sekkumist, eriti siis, kui tegu on suurema tüliga õpilaste vahel. Pea siiski meeles, et kui olukorra kohta lapselt uurid, ei tasu seda teha süüdistades, kritiseerides või kohut mõistes.
  • Uuri, miks ja kuidas laps kiusamises osaleb ja milline on tema roll kiusamisolukordades. Pea meeles, et lapsed võivad sageli eitada oma osalust juhtunus, et vähendada selles oma rolli.
  • Anna selgelt mõista, et sa ei kiida kiusamist heaks ning aita lapsel aru saada mängu ja kiusamise erinevusest. Selgita kiusamise ebaõiglust ka läbi ohvri silmade – kui hirmutav, üksildane ja kurb tunne on olla kiusatav. Selgita ka, et kiusamine peab lõppema, kuna vastasel juhul võib olukord nii ohvri kui ka kiusajate jaoks hullemaks muutuda.
  • Mõista hukka kiusamine, kuid mitte oma laps. Anna selgelt märku, et sa ei toeta kiusamist, küll aga toetad oma last. Kinnita talle, et oled valmis teda kiusamise lõpetamisel toetama.
  • Mõtle, kas su laps vajab rohkem täiskasvanu järelvalvet ja suunamist. Kehtesta vajadusel hobide ja väljaskäimiste suhtes selged reeglid ning hoia end kursis, kus ja kellega su laps parasjagu on.
  • Õpeta oma lapsele viisakust, sallivust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes ning arutle, et erinevus on rikkus, mitte oma olemuselt ohtlik või piisav põhjus naeruvääristamiseks. Kinnita oma lapsele, et usud temasse ja tead, et ta suudab oma käitumist muuta. Kinnita ka, et oled kindel, et ta tegelikult ei taha kahjustada teisi või haavata nende tundeid.
  • Tunnusta oma last kiusamises mitteosalemise ja kiusamise lõpetamiseks tehtavate väikeste sammude eest. Muutust on võimalik juhtida ka läbi sotsiaalsete oskuste arendamise, uute hobide leidmise või kiusamist taunivate kaaslastega sõbrustamise abil. Mõelge koos lapsega, millised tegevused aitaksid kaaslastega läbi saada ja pälvida grupis positiivset tähelepanu.
  • Kui pead last karistama, tee seda õiglaselt. Karistus ei tohi olla füüsiline, sest see võib paradoksaalsel kombel kiusamist õigustada ja seeläbi kiusamist ka suurendada. Oluline on kinnitada oma lapsele, et aktsepteerid ja armastad teda, aga ei kiida heaks kiusamist.

Kust saada lisainformatsiooni või abi?

Kust saada lisainformatsiooni või abi?

Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse ühele ja samale õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Keskmiselt kogeb umbes veerand kooliõpilastest kooliaasta jooksul koolikiusamist (täpne statistika sõltub koolist, klassist ja vanusest). Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja ja rõhutatakse seda omavahelistes vestlustes.

Ehkki suurem osa õpilastest ei puutu kiusamisega otseselt kokku, puudutab kiusamine siiski tervet klassi – ka kõrvaltvaatajad, kes kiusamisega otseselt seotud ei ole, kogevad emotsionaalset stressi, mis kiusamise pealtnägemisega kaasneb. Õppimise seisukohalt tähendab see seda, et vähemus klassis mõjutab enamuse õpikogemust tundide ajal.
  • Koolikiusamine on oma olemuselt pahatahtlik, korduv ja sisaldab sageli ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab üht konkreetset inimest). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste seadmete või suhtluskeskkondade kasutamine kiusamise eesmärgil.
  • Õpikogemuse seisukohalt võib see tähendada seda, et vähemus klassis mõjutab enamuse õpikogemust tundide ajal. Mõnikord on see seotud sellega, et kiusamine jätkub ka tundide ajal (nt kirjakeste levitamise või nutivahendites toimuvaga); mõnikord aga pelgalt emotsionaalse stressiga, mis mõtteid hajutab. Kahjulik õpikeskkond võib tervikuna mõjutada õpitulemusi ja kujundada ebasoodsalt koolikeskkonda.
  • Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile (on piiratud kindla seltskonnaga kindlas küberruumis, kuhu kõrvalised sisse ei pääse), on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda iga tunni raames. Kuna kõik tunnid on ühel või teisel kujul seotud „päriselu“ või eluliste näidetega, on võimalik kiusamisest ja selle kahjulikkusest rääkida ka ainetundide raames.
  • Laste ja noorte teadlikkust internetisuhtlusest ja interneti vahendusel maailmaga turvaliselt suhtlemise viisidest on võimalik tõsta ka internetiturvalisusest käsitlevate tundide või ürituste raames (nt klassijuhatajatund, arvutiõpetus, inimeseõpetus jms). Põhiline sõnum on see, et internetisuhtlus ei erine vahetust suhtlusest – ka internetis tuleb kaaslastega arvestada, nendega viisakalt suhelda ja mõelda võimalikele tagajärgedele.
  • Õpetajatele ja tundides kasutamiseks mõeldud õppematerjale leiad siit http://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/
  • Abivajavast lapsest on võimalik kõigil teada anda Lasteabitelefonil 116111. Teenus aitab tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakub lastele ja lastega seotud teemadel esmast sotsiaalset nõustamist.
  • Lasteabiga aitab nii chat’i, telefoni kui ka e-posti vahendusel ühendust võtta ka Lasteabi äpp nutitelefoni jaoks (otsi rakenduste poest sõna „lasteabi“).
  • Veebilehelt www.targaltinternetis.ee leiab häid soovitusi ja õppematerjale netiturvalisuse suurendamiseks.
Prindi pdf
Suurimjulgus mängu juhis printimiseks
Suurimjulgus mängu kaardid printimiseks





Kust saab abi?


Suurim julgus on teha kompliment

Rõõmusta täna kedagi üllatussõnumiga – see võib muuta tema päeva oluliselt paremaks. Ükski heategu ei ole liiga väike ja mõni heategu võibki jääda anonüümseks!


Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment
Kompliment



Suurim julgus on rääkida

#suurimjulgus



    Uudised