Internetis ringi kolades kaob sageli reaalsustaju ja lihtne on end sellesse maailma „ära unustada“,
ent tegelikult on kübermaailm sama päris kui mistahes muud asjad ja tegevused meie elus.
Internetis kehtivad seega samasugused viisakusreeglid ja ootused inimeste käitumisele nagu
ka igapäevases elus. Üldise turvalisuse suurendamiseks on väga palju asju, mida sa ise ära
teha saaksid.
Loe alljärgnevaid soovitusi, mida internetti kasutades silmas pidada võiksid.
Ära tee internetis seda, mida sa ei taha, et sulle endale tehtaks. Teise inimese
kiusamine internetis on pahatahtliku iseloomuga tegevus, mis mõjub halvasti nii kiusajale
kui ka kiusatavale. Ka naljategemisel võivad olla kurvad tagajärjed, millele on internetiavarustes
keeruline lõppu teha.
Ära lase sõpradel oma käitumist ja põhimõtteid muuta. Kui surfad koos sõpradega
veebis, siis ära tee koos nendega asju, mida sa üksi või avalikus kohas ei teeks.
Kui märkad internetis midagi häirivat, näiteks üleskutset vihkamisele või vägivallale,
siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale või koolipsühholoogile.
Ole ettevaatlik isiklike andmete avaldamisega. Tänaval sa vaevalt avaldaksid võõrale
oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit ja muid isiklikke andmeid – samamoodi
käitu võõraga ka internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta
väidab end olevat!
Postitamisel või info jagamisel mõtle nii iseenda kui ka oma pere turvalisusele.
Sind ennast puudutav info on sageli seotud ka sinu ülejäänud perega ning postitused pere pikast puhkusereisist, avalikustatud
kodusest aadressist, telefoninumbrist või muust isiklikust võivad tähelepanu äratada inimestes,
kes seda infot oma ebaseaduslikest huvidest lähtuvalt pahatahtlikult ära kasutada võivad.
Pea meeles, et
täielikku anonüümsust ei ole internetis olemas. Isegi kui sa internetis oma nime
ei kasuta või kustutad mõne varasemalt postitatud foto, video või kommentaari, on võimalik
kindlaks teha, millist seadet sa internetis surfamiseks kasutad või kasutasid. Nutiajastul
on erakordselt lihtne ka kuvatõmmiste (screenshot’ide) tegemine, seega mõtle enne läbi,
kui midagi postitad. Internet on nagu vana fotoalbum – aja möödumisel leiad mõne kummalise
jäädvustuse, kuid erinevalt paberfotodega albumist on internetis postitatud infost raskem
vabaneda.
Kaitse ennast ja oma seadmeid internetis. Internetiavarustes on liikvel palju
pahavara, mis seadmeid rikuvad või mis kasutavad sinu vara, et viirust edasi levitada.
Tasub ka teada, et mõnikord on nakatumine võimalik ka nende veebilehekülgede kaudu, mida
igapäevaselt kasutame ja mida turvaliseks peame. Parim kaitse selle vastu on viirusetõrje
ehk antiviiruste kasutamine nii arvutites kui ka mobiiltelefonis. Kusjuures – saadaval
on ka tasuta antiviirused. Samas eeldab viirusetõrje seadmesse paigaldamine tähelepanelikkust,
kuna liikvel on ka võltsantiviirused, mis vastupidiselt lubadusele seadmeid kaitsta hoopis
neid pahavaraga nakatavad.
Ole failide jagamisel, kahtlaste kirjade avamisel või internetist failide allalaadimisel
ettevaatlik
, sest sellega võid oma seadmetesse tõmmata materjale, mis ei ole eakohased, lausa
ebaseaduslikud või mis sisaldavad viiruseid ja muid pahavarasid. Ole ettevaatlik ka siis,
kui oled oma nutiseadmetesse viirusetõrje programmi paigaldanud.
Leia endale sõber või usaldusisik, kellega nii oma rõõme kui ka muresid jagada.
Aeg-ajalt juhtub isegi täiskasvanutega asju, mille puhul tasub küsida nõu ja abi inimestelt, keda usaldad. Tea, et alati
leidub murele ka lahendus – tõenäoliselt on sarnaseid asju ka teistel inimestel juhtunud
ning koos leiate murele kindlasti kiiremini lahenduse. See hea sõber võiks aga olla inimene,
keda ka päriselus tunned, sest internetiavarustest leitud sõbrad ja tuttavad ei pruugi
olla need, kellena nad esinevad ning nende kavatsused võivad olla omakasupüüdlikud.
Veendu, et külastad ainult usaldusväärseid keskkondi. Veebiavarustes on palju
kahtlaseid lehti, mis lisaks ebausaldusväärsele sisule levitavad ka pahavara ja viiruseid.
Ära usu kõike, mida sa internetist leiad, loed või kuuled. Internetis on küll
palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal leidub ka rohkelt ebatäpset ja vale
teavet. Kontrolli internetist leitud info usaldusväärsust võimalusel mitmest allikast ja
pea nõu oma vanemate või teiste perekonnaliikmetega, keda usaldad.
Järgi seaduseid ka internetis surfates – need kehtivad ka virtuaalmaailmas. Filmide,
videote, muusika ja muude koopiaõiguseta materjalide allalaadimisel rikud sa tegelikult
seadust. Lisaks on seeläbi võimalus kogemata alla laadida pahavara, mis „kingitusena“ materjalidega
kaasa tuleb.
Kasuta internetis ainult turvalisi, kergesti mitte äraarvatavaid paroole. Kasuta
parooli loomisel nii suuri kui väikeseid tähti, numbreid ja sümboleid, mis ei ole sinu
igapäevaeluga seotud ja kergelt äraarvatavad (nt sinu sünnipäeva teavad väga paljud inimesed).
Iga keskkonna jaoks võiksid kasutada eraldi parooli, sest ühe parooli korduvkasutamisel
võid juba ühe turvaaugu tõttu paroolist ilma jääda ning kaotada oma identiteedi virtuaalmaailmas.
Ära jaga oma paroole isegi oma lähedaste sõprade või pereliikmetega – need on isiklikud
ja mida rohkem inimesi neid teab, seda suurem oht on nende lekkimiseks.
Provokatiivsed ja seksuaalse alatooniga nimed ning pildid võivad äratada tähelepanu inimestes, keda sa oma ellu ei soovi.
Tea, et pilte on pahatahtlikult võimalik ära kasutada ka sinu teadmata soovimatutes keskkondades.
Provotseeriv käitumine internetis või sekkumine seksuaalse sisuga juttudesse võib sind kokku viia ahistajatega.
Ära püüa neid „üle kavaldada“ – erinevalt sinust on sellised inimesed ahistamises
eksperdid.
Lapse seksuaalne ahvatlemine täiskasvanu poolt ning täiskasvanu ettepaneku tegemine või kokkuleppe sõlmimine seksi eesmärgil
alaealisega kohtumiseks on kuritegu. Peaksid sellest teatama oma vanemaid ja vajadusel
politseid.
Kui puutud veebis kokku isikuga, kes teeb sulle seksuaalse alatooniga lähenemiskatseid,
siis tuleks temaga suhtlemine lõpetada kas veebikeskkonnast välja logides või seda inimest
blokeerides.
Samuti anna sellest juhtumist teada oma vanemale või mõnele teisele asjatundlikule
täiskasvanule ning võimalusel ka keskkonna haldajatele. Vajadusel võta ühendust politseiga
aadressil
murelink@pol.ee. Ööpäevaringselt saad helistada Lasteabi tasuta telefonile 116 111.
Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu.
Tegemist võib olla petisega, kellel võivad olla pahatahtlikud kavatsused. Kui otsustad siiski kohtuda, korralda see avalikus
kohas, võta kindlasti kaasa sõber ja räägi sellest ka oma vanematele. Samuti veendu, et
sul on kaasas laaditud akuga mobiiltelefon ja võimalus vajadusel kiiresti lahkuda.
Eriarvamused, vaidlused ja mõnikord isegi konfliktid on osa inimestevahelistest suhetest. Arvamuste
paljusus, sealhulgas nende vastandumine, on seega igati loomulikuks osaks inimsuhetes, sõltumata
sealjuures vanusest. Mis hetkest muutuvad eriarvamused aga kiusamiseks? Koolikiusamine on
oma olemuselt pahatahtlik, korduv ja sisaldab sageli ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks
grupp kiusab üht konkreetset inimest). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks
on eri elektrooniliste seadmete või suhtluskeskkondade kasutamine kiusamise eesmärgil.
Ära tee internetis ega ka väljaspool seda, mida sa ei taha, et sulle endale tehtaks.
Süütust naljast alguse saanud tegevused teevad õnnetuks nii kiusatava kui ka kiusajad. Kusjuures – internetiavarustesse ringlema
jõudnud postitustele on mõnikord keeruline lõppu teha.
Mõtle, kas sinu käitumine internetis peegeldab inimest, kes sa päriselt oled.
Kas tahaksid, et aastaid hiljem meenutaksid koolikaaslased sind kui kiusajat, kelle sõnad ja teod on kellelegi päriselt haiget
teinud?
Iga konflikt või vaidlus ei ole automaatselt kiusamine, kuid teemast tahtlikult kõrvalekaldumine ja sealjuures alandavate
võtete kasutamine kas vaidluste lahendamiseks, alandavate olukordade tekitamiseks või sõprussuhete
mõjutamiseks on tavaliselt stressirohke igale osapoolele. Soov teha konkreetsele osapoolele
sõnade või muude käitumisvormidega haiget viitabki kiusamisele; nende võtete kasutamine
internetis aga küberkiusamisele.
Suurim julgus ei ole mitte teha koos sõpradega internetis asju, mida sa päriselus muidu
ei teeks, vaid seista oma tõekspidamiste eest ja vajadusel sekkuda kõrvalseisjana tegevustesse,
mis ületavad hea tava või viisakuse piirid.
Kui märkad, et kedagi kiusatakse koolis või internetis, ära jää kõrvalseisjaks,
sest nii annad mõnikord ka tahtmatult kiusajate tegevusele heakskiidu. Tea, et kiusatava
abistamisega võid teha väga palju head – toetus, lohutamine või abistamine tähendavad ohvrile
sageli palju rohkem kui aimatagi oskad. On igati arusaadav, et mõnikord tundub see hirmuäratav,
kuid sellisel juhul pea nõu lähedasega, keda usaldad.
Kuidas küberkiusamist ära tunda?
Ähvardavate ja õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jms korduv saatmine
Isikliku informatsiooni, piltide ja/või videote väljameelitamine kelleltki ja nende levitamine internetis vastu tema tahtmist
Eksponeerimine end internetis kellegi teisena, usalduse kuritarvitamine (näiteks ka ohvri elektroonilisse postkasti sissemurdmine,
vale nime all esinemine, ebaõige ja laimava sisuga e-kirjade ja sõnumite saatmine jms kahjustavad
ja alandavad tegevused)
Internetikeskkonna (nt koduleht, suhtluskeskkond) või internetis kasutatavate materjalide loomine klassikaaslase üle naermiseks,
naljategemiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks
Kui eelnevatesse tegevustesse on kaasatud mitu kiusajat/ähvardajat ning nende tegevus on kokkuleppeline ja sihilik
Jaga oma muresid usaldusväärse inimesega (nt oma vanemate, õe, venna, sõbra, klassikaaslase
või mõne teise inimesega, keda usaldad), ära jää oma murega üksi. Räägi ka oma vanematele
kiusamisjuhtudest ning arutage koos, mida teha. Kaasa ka koolis töötavaid inimesi (nt klassijuhatajat,
koolipsühholoogi, sotsiaaltöötajat, direktorit). Ehkki kiusamisest on raske kellelegi rääkida,
on paljud inimesed sellega kokku puutunud ja oskavad kõrvaltvaataja pilguga nõu anda, mida
sellises olukorras teha.
Pöördu vajadusel abi saamiseks internetikeskkonna haldaja poole, kes aitab maha võtta keskkonnas levitatud materjale või
blokeerib kiusajad.
Helista nõu ja abi saamiseks lasteabitelefonile 116 111 või kirjuta e-posti aadressil
info@lasteabi.ee. Sinu kirjadele vastatakse esimesel võimalusel.
Laadi rakenduste poest alla Lasteabi äpp (kasuta otsisõnana „lasteabi“). Äpi allalaadimine ja kasutamine on tasuta ning rakendus
on kasutatav nii Androidi kui Apple’i seadmetes. Äpis saad nii chat’ida, helistada kui
ka kirjutada ning soovi korral võid jääda anonüümseks.
Viisakus ja heatahtlik käitumine kehtivad nii tegelikus elus kui ka digitaalses maailmas.
Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis ja arutlege nende teemade
üle ka siis, kui ei ole põhjust muresid lahendada. Sellel teemal rääkimine aitab mõista
oma lapse mõttemaailma ja arutluskäike ning annab võimaluse õpetada talle heaks inimeseks
olemist ka digitaalses maailmas.
Selgita oma lapsele, et
anonüümsus on internetis petlik ja jälg jääb igal juhul internetti maha. Isegi
postituse või pildi kustutamine ei garanteeri tulemust, kuna kuvatõmmiste tegemiseks kulub
vaid sekund ja tehniliselt on võimalik teatud hulgal andmeid taastada ka pärast kustutamist.
Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Laps jäljendab sinu käitumist nii „päris-“
kui ka kübermaailmas – kuidas teiste inimestega suhtled, mismoodi oma suhtumist või arvamusi
väljendad, kuidas ja kui sageli internetis oled ning mida seal teed.
Julgusta oma last argumenteeritult oma mõtteid ja tundeid väljendama ning mõtlema ümbritsevate
inimeste tunnete peale. Ehkki sõnalises eneseväljenduses ei ole väike- ja lasteaialapsed
veel kõige osavamad, suudavad isegi nii väikesed lapsed teiste inimeste mõtteid või tundeid
ette kujutada. Lastele, ka koolilastele, on seega võimalik empaatiat õpetada ja empaatiatunnet
suurendada, mis omakorda vähendab võimalust, et laps kedagi kiusata võiks, kuna ta mõistab,
et selline käitumine võib teisele lapsele füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha.
Lepi lapsega kokku
reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamiseks ning jälgi nende mõlemapoolset
täitmist. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ja ajakohastada
lapse kasvades ning tema oskuste, teadmiste ja ka koolitööst tulenevate vajaduste suurenedes.
Hoia end ka ise digimaailma arengutega kursis – nii mõistad paremini, millised
võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega kaasneda võivad. Üks võimalus
selleks on teha ka ise sotsiaalmeedia, erinevate rakenduste ja muude internetikeskkondadega
tutvust. Katsetades äppe või keskkondi, mida su pereliikmed, sugulased või sõbrad-tuttavad
kasutavad, mõistad ka paremini, miks su laps sotsiaalmeediat või muid rakendusi ja võimalusi
internetis naudib.
Tegutse digitaalmaailmas koos lapsega – tunne tema tegemiste vastu huvi, külasta
samu veebilehti või sotsiaalvõrgustikke, mängi talle meeldivaid mänge ja arutlege omavahel,
miks talle üks või teine keskkond internetis meeldib.
Soovita oma lapsele ka ise, milliseid veebilehti külastada. Internetis on palju
lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.
Ole oma lapsega sotsiaalmeedias seotud, kuid austa seal tema privaatsust. Selline
käitumine kasvatab ühelt poolt lapse iseseisvumist, teisalt aga ei tekita lapses vajadust
hakata oma vanemate eest midagi varjama. Arutle oma lapsega, millisel viisil soovib ta
sinu ja teiste pereliikmetega sotsiaalmeedias seotud olla ning millist informatsiooni,
sealhulgas fotosid ja videosid, on mõistlik iseendast, oma pereliikmetest või sõpradest
jagada. Arvesta fotode ja videote üleslaadimisel ka ise oma lapse huvidega ja küsi enne
luba, kui temast midagi internetti üles riputad.
Proovi oma last enne hukkamõistmist ise mõista. Lastel on vähem elukogemust, kuid
neil peab olema teadmine, et mis tahes ka ei juhtuks, saavad nad sellest usalduslikult
oma lähedastele rääkida. Isegi kui sul kohe kõiki vastuseid olemas ei ole, on võimalik
need välja selgitada või küsida nõu ja abi oma ala spetsialistidelt.
Tasub meeles pidada, et
nutivahenditel ja internetil on igapäevases elus oluline roll, kuid need ei asenda lapsevanemat.
Kui märkad ise või kuuled vestlustes oma lapse või tema sõpradega midagi sellist, mis viitab eakaaslase kiusamisele või mis
potentsiaalselt ohustab laste turvalisust, siis ära jää anonüümseks kõrvalseisjaks.
Vanemate laste ja teismelistega peab silmas pidama, et sellises eas on käskude ja keeldude järgimine küll keeruline, kuid
siiski on võimalik kujundada teismeliste ja vanemate omavahelisi suhteid ning panustada
võrdväärse suhte kujunemisse ja säilitamisse. Keerulised suhted teismelistega tulenevad
paljuski nende soovist iseseisvuda, mistõttu nad mõnikord tasakaalu suhetes ka iseenda
jaoks kaotavad.
Et teismelistega küberturvalisusest ja ka muudest teemadest rääkida, tasub meeles pidada,
et reeglite sätestamise asemel toimib sageli paremini teismeliste kuulamine, nende arvamuse
aktsepteerimine ja usaldamine, mis võimaldavad teismelisel tunda end arvestatava
pereliikmena ning ka osana turvalisest ja usalduslikust keskkonnast.
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Lasteabi telefonilt 116111.
Lasteabi äpist nutitelefoni jaoks (otsi rakenduste poest sõna „lasteabi“).
Kiusamise mõju ja tagajärjed võivad avalduda väga erineval moel. Kahjuks ei ole olemas universaalseid
näitajaid, mis sellele viitaksid, kuna muutused käitumises võivad mõnikord peegeldada muid
pingelisi ja stressirohkeid sündmuseid elus. Siiski on muutused käitumises kõige sagedasemaks
vihjeks raskustele koolis. Küberkiusamine on uusim kiusamise vorm, kuna internet ja nutiseadmed
on kiusamise väga lihtsaks teinud. See on sageli oma olemuselt ka anonüümsem, kuna kiusamise
eelduseks ei ole enam otsene füüsiline kontakt. Kui last kiusatakse koolis, on suur tõenäosus,
et kiusamine on (osaliselt) ka kübermaailma üle kandunud.
Kui laps võrreldes varasemaga...
kardab kooli minna või pelgab senist kooliteed (nt bussisõitu, teekonda või palub tavapärasest sagedamini, et vanemad teda
kooli viiksid);
ei taha kooli minna, kurdab koolipäeva eel hommikuti tervisehädasid, puudub põhjuseta tundidest;
on pinges, ärevil, stressis, vaiksem või ebakindlam;
kaotab oma asju, need on lõhutud või kriimulised, küsib keskmisest sagedamini raha;
tuleb koju katkiste riiete, kriimude või sinikatega kehal;
on tige, endasse tõmbunud ja samas kergesti ärrituv;
veedab rohkem aega üksinda kui varem, ei suhtle eakaaslastega;
on nutiseadmeid ja internetti kasutades rohkem ärritunud;
...siis võivad need märgid viidata kiusamisele, sh küberkiusamisele.
Mida saaksid lapsevanemana teha
Julgusta last oma mõtteid ja tundeid väljendama. Kuna kiusamine on emotsionaalselt
raske teema, siis tasub arvestada, et laps ei pruugi kohe selleks valmis olla ja võib probleemi
olemasolu ka eitada.
Anna oma lapsele mõista, et oled 100% tema poolt. Arvesta ka, et kiusamisest kui
probleemist vabanemine võib aega võtta ja laps vajab emotsionaalset tuge ka siis, kui murest
on tõepoolest jagu saadud. Kuna emotsionaalsed haavad paranevad aeglaselt, vajab laps tuge
ja kinnitust, et vanemad on tema poolt; niisamuti nagu ka kinnitust, et laps ei ole kiusamises
süüdi.
Arutlege koos võimaluste üle, mida laps teha saaks, et kiusamine lõppeks. Kiusajate tegevus põhineb sageli ootusel või eeldusel,
et ohver kindlal viisil kiusamisele reageeriks: hakkaks nutma, läheks segadusse, ärrituks
jms.
Ohver võiks aga proovida käitumist, mis sellisele ootusele vastanduks: nt lahkuda
olukorrast või mitte reageerida kiusule.
Ehkki küberkiusamine võib sisaldada erinevaid tegevusi (ka selja taga tegutsemist), on küberkiusamise eesmärk sageli ka ohvri
alandamine, mis omakorda peegeldab kiusajate ootusi ohvri käitumisele.
Ka kübermaailmas võiks seega katsetada nendele ootustele vastupidist käitumist.
Võta vajadusel ühendust veebilehe administraatoriga, kes aitab solvava sisuga
tekste või muid postitusi keskkonnas maha võtta ja ühtlasi tuvastada nende autoreid. Tasub
mõelda ka materjalide või kuvatõmmiste salvestamise peale juhuks, kui tuleb astuda järgmisi
samme. Eriti tõsiste kiusamisjuhtude puhul peaks aga ühendust võtma õiguskaitseorganitega.
Üheskoos lapsega tasub läbi arutada situatsioonid, mis soodustavad nii „pärismaailmas“
kui ka internetis kiusamist ning võimalused nende olukordade leevendamiseks ja vältimiseks.
Näiteks koolis tasuks lapsel vältida koolisööklasse üksi jäämist ja eelistada seltskonna lähedust, kuna see suurendab turvalisust.
Niisamuti tasuks kaaluda raha või väärtuslike asjade kojujätmist, mida koolis ilmtingimata
vaja ei lähe ja mille osas on oht, et kiusajad lõhuvad või võtavad asju ära. Kübermaailma
puhul tasub läbi arutada, millist informatsiooni (sh pilte, videosid) laps sotsiaalmeediakontodel
avaldab ja kuidas reageerida (sh mitte reageerida) tegevustele, mis last häirivad.
Soovita oma lapsel mitte avada kiusajatelt või võõrastelt numbritel/e-posti aadressidelt
tulnud sõnumeid ja kirju.
Kui sõnumi saatja käib sinu lapsega samas koolis, võta ühendust koolipersonaliga (nt klassijuhatajaga).
Kui kiusamine siiski jätkub, siis ühe meetmena võid kaaluda ka lapse e-posti aadressi ja/või telefoninumbri vahetamist; lisaks
tasuks kaaluda e-posti seadistamist selliselt, et kirjad filtreeritakse vastavalt saatjale
erinevatesse kaustadesse, et laps neid lugema ei peaks.
Vajadusel salvesta ja dokumenteeri kiusaja saadetud sõnumeid või e-kirju. Sellest
on palju abi juhul, kui kiusamise lõpetamiseks tuleb rakendada lisameetmeid.
Julgusta oma last hobide ja muude kooliväliste tegevustega tegelema. Lisaks positiivsele
energiale suurendab see võimalust leida uusi sõpru väljaspool kooli. Need tegevused peaksid
seega andma võimaluse kokku puutuda teiste samaealiste lastega. Mõelge koos lapsega läbi,
kuidas leida ja hoida sõpru.
Julgusta last sõpru külla kutsuma. Esialgu võib piirduda ühe sõbra või väiksema
seltskonnaga, kuna see annab võimaluse harjutada sõbraks olemise kunsti ja sotsiaalseid
oskusi lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas. Lapsevanemale annab see võimaluse näha
oma last sõprussuhetes ja arutleda lapsega, kuidas sõprust hoida. Tasub siiski meeles pidada,
et lapsele peaks külalisega suhtlemisel piisavalt iseseisvust ja omaette olemise aega jääma.
Mõtle ka tegevuste peale, mis võimaldaksid
tõsta lapse enesekindlust läbi positiivse tagasiside ja peegelduse teistelt inimestelt
(näiteks tagasiside lapsele treenerilt).
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Lasteabi telefonilt 116111.
Lasteabi äpist nutitelefoni jaoks (otsi rakenduste poest sõna „lasteabi“).
Mõte oma lapsest kui kiusajast võib olla ehmatav. Selline informatsioon võib olla üllatav ja
on igati arusaadav, et infoga kaasnevad erinevad tunded – viha, kurbus, segadus, süütunne,
ka soov eitada. Sellised tunded on igati arusaadavad, kuid kasulik oleks kõigepealt korra
aeg maha võtta ja enne reageerimist teema rahulikult läbi mõelda. Tavaliselt näeme kiusajatena
agressiivseid või muul moel häiritud õpilasi. Tõde on aga see, et enamik kiusavatest õpilastest
on täiesti tavalised lapsed, kes tulevad tavalistest kodudest ja peredest.
Alustuseks
selgita välja, mis on juhtunud ja püüa uurida, kas tegemist on tõepoolest kiusamisega
või hoopis õpilastevahelise eriarvamuse või vaidlusega. Mõnikord vajavad ka vaidlused sekkumist,
eriti siis, kui tegu on suurema tüliga õpilaste vahel. Pea siiski meeles, et kui olukorra
kohta lapselt uurid, ei tasu seda teha süüdistades, kritiseerides või kohut mõistes.
Uuri, miks ja kuidas laps kiusamises osaleb ja milline on tema roll kiusamisolukordades.
Pea meeles, et lapsed võivad sageli eitada oma osalust juhtunus, et vähendada selles oma rolli.
Anna selgelt mõista, et sa ei kiida kiusamist heaks ning aita lapsel aru saada mängu ja
kiusamise erinevusest. Selgita kiusamise ebaõiglust ka läbi ohvri silmade –
kui hirmutav, üksildane ja kurb tunne on olla kiusatav. Selgita ka, et kiusamine peab lõppema,
kuna vastasel juhul võib olukord nii ohvri kui ka kiusajate jaoks hullemaks muutuda.
Mõista hukka kiusamine, kuid mitte oma laps. Anna selgelt märku, et sa ei toeta kiusamist,
küll aga toetad oma last. Kinnita talle, et oled valmis teda kiusamise lõpetamisel
toetama.
Mõtle, kas su laps vajab rohkem täiskasvanu järelvalvet ja suunamist. Kehtesta
vajadusel hobide ja väljaskäimiste suhtes selged reeglid ning hoia end kursis, kus ja kellega
su laps parasjagu on.
Õpeta oma lapsele viisakust, sallivust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes
ning arutle, et erinevus on rikkus, mitte oma olemuselt ohtlik või piisav põhjus naeruvääristamiseks. Kinnita oma lapsele,
et usud temasse ja tead, et ta suudab oma käitumist muuta. Kinnita ka, et oled kindel,
et ta tegelikult ei taha kahjustada teisi või haavata nende tundeid.
Tunnusta oma last kiusamises mitteosalemise ja kiusamise lõpetamiseks tehtavate väikeste
sammude eest. Muutust on võimalik juhtida ka läbi sotsiaalsete oskuste arendamise,
uute hobide leidmise või kiusamist taunivate kaaslastega sõbrustamise abil. Mõelge koos
lapsega, millised tegevused aitaksid kaaslastega läbi saada ja pälvida grupis positiivset
tähelepanu.
Kui pead last karistama, tee seda õiglaselt. Karistus ei tohi olla füüsiline,
sest see võib paradoksaalsel kombel kiusamist õigustada ja seeläbi kiusamist ka suurendada.
Oluline on kinnitada oma lapsele, et aktsepteerid ja armastad teda, aga ei kiida heaks
kiusamist.
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Kust saada lisainformatsiooni või abi?
Lasteabi telefonilt 116111.
Lasteabi äpist nutitelefoni jaoks (otsi rakenduste poest sõna „lasteabi“).
Muuda lapse nutiseadmes veedetud aeg mänguliselt harivaks.
Numro on nutirakendus, mis aitab lapsevanemal piirata lapse nutiseadme kasutust ning muuta arendavate ülesannete kaudu nutiseadmes veedetud aeg harivaks, mis mõjub positiivselt ka õppeedukusele.
Määra ise, milliseid äppe sinu lapsed kasutavad ning kui kaua internetis aega veedavad. Ole alati teadlik, kus sinu või sinu pereliikme nutitelefon parasjagu asub.
Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse ühele ja
samale õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Keskmiselt kogeb
umbes veerand kooliõpilastest kooliaasta jooksul koolikiusamist (täpne statistika sõltub
koolist, klassist ja vanusest). Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises
ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega
välja ja rõhutatakse seda omavahelistes vestlustes.
Ehkki suurem osa õpilastest ei puutu kiusamisega otseselt kokku, puudutab kiusamine siiski
tervet klassi – ka kõrvaltvaatajad, kes kiusamisega otseselt seotud ei ole, kogevad emotsionaalset
stressi, mis kiusamise pealtnägemisega kaasneb. Õppimise seisukohalt tähendab see seda, et
vähemus klassis mõjutab enamuse õpikogemust tundide ajal.
Koolikiusamine on oma olemuselt pahatahtlik, korduv ja sisaldab sageli ebavõrdseid jõupositsioone
(näiteks grupp kiusab üht konkreetset inimest). Küberkiusamine on koolikiusamise
üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste seadmete või suhtluskeskkondade kasutamine
kiusamise eesmärgil.
Õpikogemuse seisukohalt võib see tähendada seda, et
vähemus klassis mõjutab enamuse õpikogemust tundide ajal. Mõnikord on see seotud
sellega, et kiusamine jätkub ka tundide ajal (nt kirjakeste levitamise või nutivahendites
toimuvaga); mõnikord aga pelgalt emotsionaalse stressiga, mis mõtteid hajutab. Kahjulik
õpikeskkond võib tervikuna mõjutada õpitulemusi ja kujundada ebasoodsalt koolikeskkonda.
Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla
nähtav kõigile (on piiratud kindla seltskonnaga kindlas küberruumis, kuhu kõrvalised sisse
ei pääse), on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent
teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda iga tunni raames.
Kuna kõik tunnid on ühel või teisel kujul seotud „päriselu“ või eluliste näidetega, on võimalik kiusamisest ja selle kahjulikkusest
rääkida ka ainetundide raames.
Laste ja noorte teadlikkust internetisuhtlusest ja interneti vahendusel maailmaga turvaliselt suhtlemise viisidest on võimalik
tõsta ka
internetiturvalisusest käsitlevate tundide või ürituste raames (nt klassijuhatajatund,
arvutiõpetus, inimeseõpetus jms). Põhiline sõnum on see, et internetisuhtlus ei erine vahetust
suhtlusest – ka internetis tuleb kaaslastega arvestada, nendega viisakalt suhelda ja mõelda
võimalikele tagajärgedele.
Õpetajatele ja tundides kasutamiseks mõeldud õppematerjale leiad siit.
Abivajavast lapsest on võimalik kõigil teada anda Lasteabitelefonil 116111. Teenus aitab tagada saadud info edastamise vastavate
spetsialistideni ning pakub lastele ja lastega seotud teemadel esmast sotsiaalset nõustamist.
Lasteabiga aitab nii
chat’i, telefoni kui ka e-posti vahendusel ühendust võtta ka Lasteabi äpp nutitelefoni
jaoks (otsi rakenduste poest sõna „lasteabi“).
Veebilehelt
www.targaltinternetis.ee leiab häid soovitusi ja õppematerjale netiturvalisuse suurendamiseks.
Pisut üle veerandi õpilastest on internetis kogenud küberkiusamist ja kuuendik tunnistab, et on ise internetis kedagi kiusanud.
Keskmiselt 20% Eesti kooliõpilastest on viimasel ajal kogenud koolikiusamist. Koolikius ja küberkius on omavahel sageli seotud,
ehk osa koolikiusamisest leiab aset pärismaailmaga paralleelselt kübermaailmas. Vaata lähemalt:
Õpilaste seas 2016. aastal läbi viidud „Targalt internetis“ küsitluse tulemuste kohaselt alustavad peaaegu pooled õpilased interneti kasutamist 7-9-aastaselt ehk
enam-vähem sellel ajal, kui nad kooli lähevad. Peaaegu kolmandik lastest alustab aga interneti kasutamist veelgi varem, umbes 4-6-aastaselt.
Peaagu 70% õpilastest on iseennast guugeldanud, neist veerand ei ole oma digitaalse jalajälje ja sealt leitava infoga rahul.
Pisut enam kui veerand õpilastest arvab, et internetis kehtivad samas õigused mis päriselus. Ligi kolmandik leiab, et internetis ei kehti samad õigused, kuna internet ei ole päriselu,
see ei peegeldavat reaalset elu ja on anonüümne. Suur osa õpilastest (40%) ei osanud aga küsimuses seisukohta võtta.
Ehkki suurem osa õpilastest oma paroole kellegagi ei jaga, on umbes kümnendik seda siiski teinud ja parooli oma sõprade, tuttavate ja ka õpetajaga jaganud.
Õpilaste hinnangul teab umbes kolmandik lastevanematest vähe või üldse mitte midagi tegevustest, mida nad internetis teevad.
Internetti kasutatakse nii lauaarvuti, sülearvuti, mobiiltelefoni kui ka tahvelarvuti kaudu, kusjuures ajaliselt kõige kauem kasutatakse internetti mobiiltelefonis.
Kõige populaarsemad keskkonnad on YouTube (87,3%), Facebook (65,1%), Instagram (62,2%) ja Snapchat (54,8%). Vene keelt kõnelevate õpilaste hulgas on väga populaarne ka Vkontake (44%).
Neljandik õpilastest kasutab Twitterit, veidi vähem populaarsed on WhatsApp ja Odnoklassniki.
Pisut üle 40% õpilastest nendib, et temal endal või mõnel tuttaval on ette tulnud mõni internetiohutusega seotud probleem.
Umbes viiendikul õpilastest on suhtlusvõrgustiku profiil avalik, mis võimaldab kõigil soovijatel profiilile postitatud infoga tutvuda. Pisut üle 70% õpilastest hoiab oma profiili privaatse (sõpradele avalik) või pooleldi privaatsena (sõpradele ja nende sõpradele avalik). Hea on aga see, et enamus piirdub nime (85%), perekonnanime (67%) ja foto (50%) avaldamisega;
koduse aadressi ja muu detailsema info avaldamisega on õpilased ettevaatlikumad. Siiski on pisut üle kolmandiku õpilastest avaldanud oma kooli nime.
